See, mida kõik on alati õigeks pidanud, on peaaegu kindlasti vale *Paul Valéri*

25/10/10

Laava oli imlik. Pea istus ratsme otsas ja oli selline imelik. Traavis alguses jõuras veel eriti palju. Kuskilt ei saanud puutuda teda. Igalt poolt oli paha. Tegin sammus eest tööd rohkem. Lasin alla lõdvestada ja siis uuesti korralikult kätte ja nii mitu korda. Hakkas täitsa kenasti järgi andma.
Traavis täisitak oli hullem kui hull. Ringa pani mu enda ümber sõitma (kuskil veerand platsi) ja ma lihtsalt ei suutnud kuidagi olla seal. Arvatavasti oli seljas tunne hullem kui väljast vaadates. Ma ei suutnud kuidagi keharaskust kandadese viia. Täitsa jube. Galopp oli iseenesest hea. Liikus läbi selja väga hästi. Hüpped ka head. Mõned korrad oleks ise pidanud samme rohkem jälgima, aga tuli alt kenasti välja. Ma olin enne juba laisk, ei viitsinud takistusi vedada, seega sai kokku neid vaid neli (kahene süsteem, lattaed, tõusev okser). Tulin järjest korra madalamalt. Pöörded jäid väga hiljaks meil. Ringa natukene parandas tulin uuesti ja siis saime täitsa keeratud. Tõstis süsteemi teist ja okserit (nüüd teiselt poolt). Seekord ka täitsa hea.
Tõstis okserit veel ja tulin üksikuna. Väga hea :) Kõrgemaid läheb paremini. Natuke veel kõrgemaks, aga seekord hobune korra nagu vaatas hetke. Saime kenasti üle. Laavaga isiklik rekord meil - 105cm. 80-90 parkuuri harjutamiseks pole paha. Aga 120 on sellele loomale vast lagi siiski. Elame-näeme.

Taltsutasime Kristiinaga ponisid. Boksiloomad - võõrutuses. Epelle laseb pärast pisikest pusimist ligi ilusasti ja Kristiina sai päitsed ka pähe. Eleksir vudib kiiremas korras eest minema. Aga ta nii pisike, et lõpuks hoidsin lihtsalt kinni kuni rabelemise ära lõpetas. Harjutasime natukene aega puudutamisega ja lõpuks lasi päitsed ka kenasti pähe (mina hoidsin, Krissu tutvustas päitseid). Ja pärast andis mul üksi ka panna neid. Täitsa targad eestlased tulevad sealt.

Kaliifi puhastasin õhtul ära kui hobused sisse tulid. Jalutasime tallivahel, uudistasime asju. Mulle meeldib, et Iffu ei ligine uule asjale suure korinaga, puhisedes ja suurte jõllitavate silmadega. Tema tatsab otsejoones huvipakkuva obketi juurde. Esijalgadega ronis koridori ka. Ja sama targalt välja sealt.

26/10/10

Laava hommikul vara trenn. Eest oli parem. Vasakule oli kange. Kippus pööretel/voltidel kange ülaga minema. Töötasime selle kallal päris kaua. Ei viitsinud skeemi üldse sõita. Tegime traavis sääre eest astumsit ja toimib hobune. Natukene proovisime küljendada (algatsemel, sest ma ikka ei oska veel) ja hobune ikka täitsa hea. Mõlemake poole isegi. Vasakule hakkas kangus kaduma tasapisi. Galopis sirgetel lükkasin ka natukene rohkem külge eest teda. Päris kena tundus seljast. Maast ei oska öelda. Üldse sai hästi palju painutsuharjutusi tehtud temaga. Pidev töö rasub ära - trenni lõpuks oli väga meeldiv hobune all (Y)

Aitasin Avel ja Kristiinal Kamirat ja Kadeed kordetada.

If käis ka kordel täna. Valjaste ja sedelgaga. Alustasin kohe paremat pidi ja täna oli väga hea. Peaga teeb oma rapsivat liigutust ki midagi ei meeldi. Sellest tuleb meil lahti saada. Mõlemale poole kippusid sammud ära vajuma. Ei jõua joosta lapsekene. Võtsin Late vana vana valtrapi talle. Punases näeb kena välja isegi :)

Ja jätkasime ponide taltsutamsit. Ave - Eleksir, mina - Epelle. Õppisime sammu käimist käekõrval. Pärast suuremat tantsu ja tralli said mõlemad päris kenasti aru, mida me neilt tahame. Jalutasid lõpuks kenasti boksi käekõrval.

Et vältida kriitikat - ära tee midagi, ära ütle midagi, ära ole midagi

Kõigepealt Laavast niipalju, et Kea tegeles ja sõitis täna. Vaene laps, hobune ikka üritas meeletult palju viilida, seega ääretult palju tööd tuli neil edasiajamiseks. Uus otsmikukett häiris hobust galopis. Pole hullu. Harjub ära sellega. Kui ei harju siis vahetan tagasi. Hüppamine oli ilus. Natukene kaugelt tahtis hoogu võtta, aga Rinx pani nad süsteemile täitsa kenade pööretega. Hobune sätib kõrvalt vaadates ise ka samme. Kea oli kena!

Aga käisin Grenadaga. Peab kohe mainima, et selle hobusega sõidaks skeemi absoluutselt IGA KELL! Laava seljast sinna minna oli tegelikult fantastiline. Hoopis teine temperament, hoopis teised liikumised, hoopis pühendunum ratsanikule. Aga eks ta ole klass omaette hobune siiski! Mulle meeletult meeldib tema traav. Seljas on ülimalt hästi tunda, seda muutust. Kui ise istud ette kaldus ja ei toeta korralikult jalusele siis sured täisistakus, aga vii raskus korrlikult kandadesse, keha sirgu ja sügavalt sadulasse ja fantastiline! Lihtsalt mega jõuline liikumine! Käsi südamel esimene mära, kes mulle oma olemuselt ja muidu ka meeletult meeldib.
Sõitsin temaga traavis skeemi läbi ja no asuõna sulasin ära sinna selga. Palun, palun tehke nii, et If tuleks sama hea. Aga see on juba enda teha. Gre oli galopis muidu natukene lahtine. Aga selline juhitav ja kerge, lahtine ja pikk, et ikkagi andis istuda seal seljas ja töötada. Et siis ei meenutanud Artemist, kes sellistel puhkudel oli amokijooksu tegeva elevandi moodi (aga armsa elevandi!). Arutasime Ringaga, et huvitav kas keegi saaks aru kui ma skeemi teeks Grenadaga ja siis hüppaks Laavaga :) Ringa pakkus naljatades, et õpiks Grenadga hüppamise ka ära - tänan ei mu elu on mulle kallis. Mis siis, et "Üle 150cm kõrgemale ta ka ju ei hüppa." Lohutus missugune. See 50cm kunagi kevadel oli piisav extreemsus.

Iffule jõudin täna kordet teha. Valjastega - ristaksel ka esimest korda. Vasakule liikusime kenasti. Hästi aktiivne ja kerge traav. Jõllitas küll liikuvaid lapsi ja teist hobust. Paremale ei saandu kuidagi tasakaalu kätte alguses. Ajas ennast väga puhevile ja hüpples edasi, selleasemel, et sujuvalt joosta. Väga kaua ei lasknudki teha tal. Natukene sammu-traavi kuni tundus, et traavis sai juba enam-vähem liigutud. Siis jalutasime niikaua platsil kui Kea ja Ringa Ingel Karameliga lõpetasid ja lasin Brandy, Grenada ja Kaliifi välja. Aitasin Dallasel ja Kameel kabjad ka ära teha.

Homme sõidab Plikaga jälle Kea ja esmaspäev teisipäev saab natukene sätitud seal selajs veel.

Ilm oli üllatavalt jube.
Aitasin Kristiinal Dallase sisse tuua ja seni kuni tema hobustotsisin paterdas Iffu värava juurde tere ütlema. Ooo armsat looma!

Laava tuli ka täitsa vabatahtlikult selle möllu seast sisse. Passisid seal natukene aega.
Kui Rinx ja Jüri hakkasid hobuseid sisse laskma, siis panime Kristiinaga valmis ja sõitma.
Päris hämar juba. Hobune väga ärevil. Karjus ja jõllitas. Samas andis see sammule sellise mõnusa jõulisuse taha. Seega tuli see pigem kasuks.
Esimene samm-traav sõitsin jälle lahti teda rohkem. Täna selliseks pikaks ei lasknud eest minna, vaid natukene rohkem kontrolli all asi. Aga ilus oli. Liigub kenasti läbi selja ja pole probleeme. Vahepeal tuli tänu tuulele natukene probleeme voltidega. Vajus küljele. Andestasin selle, sest teistpidi tehes tuli päris korralikult. Skeemid olid täna täitsa arvestatavad. Pimedas peab hobune meeletult mulle pühenduma. Galopitõsted tulid kõik korrad õigest jalast. Liikumised olid kenad. Üle Xi venitas ennast üli hästi. Pole nagu ühtegi halba sõna.


PS! Selle Plikaga sõita ainult pimedas!

Korde?!

Selle teemaga on siis nii, et antud nädala jooksul on mulle suudetud selgeks teha, et korde on ülimalt vajalik ja siis jällegi, et see on ülimalt kahjulik...Täpselt niipalju kui on inimesi on ka arvamusi. Aga mis otaspidi seda asja siis võtta..(?)

Jooksen ummikusse omadega. Tean seda, et kordel (väike ring, ühtepidi jooksmine pikalt) liikumine koormab õlgu. Ja Ifi jaoks on see veel ütlemata igav ja keskendusmitnõudev tegevus. Aga hoiaks jumal selle eest - mina ei hakka elades temaga enne üldse mingisuguse sadulaga seonduva hullumaja peale mõtlema kui see vennikene korrektselt ja probleemideta laseb ennast kordel (ja ka käekõrval) käsitleda.
Samas ma mõtlen, et palju temavanusele (saab tuleval aastal kolm) üldse on vaja teha ja palju võib teha.
Enne puhkusele minekut suutsime me selgeks saada kus asub kordel minu ruum ja et sinna pole hobusel asja ronida enne trenni lõppu. Sain isegi Ifi tähelepanu päris pikaks ajaks enda peale, mis on temavanuse kohta minu jaoks päris positiivne kogemus. Tutvustasin talle korra ka sedelgat, mis ei muutnud absoluutselt mitte midagi - hobune võttis asja ülimalt igapäevaselt.

Praegune idee seisneb selles, et enne selleks ajaks kui hakkame seljas kõõluma (ei ole vaja muretseda sinna on veel aega maa ja ilm) võiks ju hobusel olla elementaarne lihas (praegu me räägime ümmargusest maasust siin) ja natukene rohkem võhma, et kogu see eesolev segane aeg üle elada korralikult. Ma tahaks, et trennidel oleks mingi kindel rütm. Egoga tegin tavaliselt siis kui juhtus ja aega oli. If tahaks natukene rohkem individuaalset lähenemsit asjale.

Ühesõnaga mõtted, ideed kordetamise osas oleks ütlemata teretulnud (ja ka abivahendite osas, mida kasutada, mida mitte).

16.10.10

Hüppetrenn. Soojendus oli korralik. Mulle tõesti meeldis täna.

Seda kaasamõtlemist me ei saa omvahael veel niipea käima ma kardan, aga kui ta juba mingi aeg oma tähelepanu suudab natukesekski täielikult minule koondada, siis on täitsa hea. Proovisin teda suhteliselt lahti sõita ja täitsa õnnestus. Laava on just selajast palju liikuvamaks läinud viimasel ajal. Hüpped olid ka väga head. Süsteemile lasi korralikult samme sättida. Ei olnud sellist pea seljas tormamist kordagi. Kea proovis natukene ja ka kõrvalt vaadates võib hobusega rahul olla. Keal siis mõtlemis, et mida ta sõita tahab.

Hiljem käisin Mellu ja Maarjaga Ponimaal korraks.

17.10.10

Rinx ütles, et ise sõitma läheksin. Rohkem ei pidanud rahvast tulema. Skeemipäev oli :)
Plaan oli teha selline kergem soojendus, et äkki saame isei 3x läbi sõidetud skeemi. Eest oli kerge, aga tagant tahaksin rohkem aktiivsust tunda. Lohakaks läheb kohati. Sammus oli täna edasliikumis tahet tunda ja isegi sirgliine sõitsime sirgetena. Traavis hea.

Enne skeemi sõitmist tegin veel mõlemale poole galopi tõste.

Esimene kord oli meil suur puder ja kapsad. Hobuse liikumised pinges ja jäi pidevalt lambaid vahtima. Keskendus väliskeskkonnale peaaegu 100%. Mind kuulas vaid niipalju kui tarvilik oli. Vingerdas nii pööretel kui sirgetel ja iga viies samm ütitas kärmemalt minema minna kuskile. Galopis leekis taguots taevapoole. Pole väga pikka aega seda jama enam olnud meil. Kahju, et nüüd jälle. Ühesõnaga see skeem oli selline, et ka kõige parema tahtmise korral ei oleks sealt vist ABC 2-2 üles leidnud.

Selle kremplile järgnes suur kaklus ja rida kitsehüppeid. Kuna probleem algas sellest, et ta soovis pidevalt galopile tõusta (ükskõik, mis märguanne säärtega parjaasti oli, tema luges sealt raudkindlalt tõste välja), siis tahtsin natukene rahulikult sõita mõlemale poole üleminekutega galoppi. Taguots kerkis väga kiiresti ja kergesti. Suure surmaga saime lõpuks hobuse kergelt ja koondatult jooksma. Rahunesime natukene maha. Lasin ette-alla traavi joosta, kuni ta uuesti kenasti puristama hakkas. Siis sõitsime teist korda.

Seekord leidsime me selle skeemi täitsa ülesse. Liikus kenasti. Ja suutis täitsa keskenduda sellele, mida me teeme. Mitte küll täielikult, jah, aga oli olemas imeõrn idee, et ta ootas kohe järgmist märguannet. Diagonaalis üle X-i saime need mõned venitatud sammud ilma tempo muutuseta kätte ja peatuses seisd jalad kenasti kõrvuti. Galopp tuli õigest jalast ja oli väga kena töögalopp, mitte mingisugune pikk ja esiotsal hullumaja, mida ta esimese korra ajal pakkuda üritas. Olime täitsa kenasti maha rahunenud ja lõpetasime trenni positiivse noodiga.

If tagasi tallis :)

Laava on nüüd nädalakese umbes puhata saanud. Ringa tegi kordet esmaspäeval.
Karjamaalt aitasin Alexil Odüsseiat tuua ja Laava tõmbles tal käekõrval parajalt. Tüdruk ei saanud üldse, aru, et miks ta peab trenni minema. Oli vist mingi aeg sees olnud ja nüüd just välja saanud.

Tassisin veel piirded platsipeale. Et saaks korralikult sõita skeemi.
Esimese sammu-traavi tegin vaba ja hoogsa sammuga hästi pikaks ja kergeks sõitmist. Hästi mõnus oli. Hobune oli küll selline pikk, aga samas töötas igalt poolt ja purises mõnusalt. Tempo hoidmine oli keeruline. Eest segasin ise täna palju.
Edasi harjutasin sammus natukene vaba ratsmega liikumist ja siis uuest kokku tulemsit. Alguses vajus väga esiotsale. Ei saanud kuidagi teda tagant kandma ennast. Päris parajalt aega nõudis.
Kui enam vähem oli siis sõitsime skeemi kaks kroda läbi. Esimene oli selline proov, et kas hobune toimib või ei. Üldjoontes on ta selline, et tegeleb väga väliskeskkonnaga, aga peaks tähelepanu ratsanikule pöörama. Mitte, et ta ei kuulaks. Kuulab kenasti ja teeb kõike, aga sellist koostööd nagu ei ole, et oleks näha, et hobune on nüüd ergas ja keskendub 100% ratsanikule.
Mulle meeldisid diagonaalid. Kui muidu on sirged väga vingerdavad (segan eest kätega), siis diagonaalidel oli väga mõnus tunne. Ja poolringid tulid mõlemale poole kenasti välja.
Galopitõsted on keerulised, sest tõuseb valest jalast esimese korraga. Samas kui tõste on ära, siis liikumine on hea. Galopis töötab tagant kõige rohkem. Samm on mõnusalt valitud ja ei torma/kihuta kuskile. Voldi alguses ehk natukene segab omavahel pöörde ja edasiajamise käskluse ära.
Teist korda oli natukene parem juba. Näiteks peatused olid konkreetsemad, aga samas läksid sujuvamalt.
Ringa ütles, et hobune oli kohati täitsa hea, aga ise kipun just eest häirima. Et hoiab ennas kenasti, aga siis just pean mõtlema, et annan natukene ruumi talle eest pehmemaks minna. Ja vaba sammu ajal võin isegi rohkem ratsest anda talle, sest sirutab väga kenasti.

Ifi tõin korra sisse ja puhastasin ära. Sisse tuli väga ilusasti. mingit probleemi pole käekõrval käimisega. Mammutiks on ta ära küll kasvanud. Need, kes Laserit on näinud, et tuleb vast samasuur. Kevadel mõõdeti 164, aga praegu ta juba Artemisega suhteliselt sama kõrge (168).
Saime kõik neli jalg kenasti maast kätte. Tagumisi ta paigal ei taha väga hoida, aga ei löö ega midagi. Kenasti kannatab ära kõik. Puhastada lasi kenasti. Ainutl ei meeldinud talle seal võõraste hobbustega sees olla. Tahtis jubedalt välja. Läksime koos Kidtiga ja ronsi selga ning tahtis ukse juures nii servast minna, et mulle tuli sein ette (selle panen ukse-ees oleva heina süüks, sest ta ei tahtnud sealt seest ronida väga). Aga väljas lasime neil natukene süüa aiaääres ja siis rahunes täitsa maha ja saime kenasti karjamaale. Millalgi hakkan nüüd vaikselt töötatama temaga jälle.

Palju Õnne Kertu!