Pages

Friday, September 25, 2009

Filmist Loojangule vastu...


Kuidas nõnda lihtsalt keerad selja.
Sellele, kes sinule on truu.
Sellele, kes sinuta ei oska.
Ja kes ei taha olla keegi muu.


Kuidas nõnda lihtsalt, lihtsalt lähed.
Ta on ju sinu enda kätetöö.
Ta ei taha palju, tahab vähe.
Ta tahab sooja kui on külm ja öö.


Ta ei taha palju, tahab vähe.
Ta tahab olla sõber lõpuni.
Ja sina nõnda lihtsalt, lihtsalt lähed.
Ja ise ka ei tea, miks teed vist nii.


Kuidas nõnda lihtsalt keerad selja.
Kõigele, mis iial hoidnud sind.
Kas pole aeg, et vahetada pooled.
Algul sina mind, siis mina sind.


Tead ju küll, et kõik need veidrad lelud.
Mis meelitavad eemale sind tast.
On peagi tolm ja igavesel elul.
On oma väike saladuste kast.


Kui lähed nüüd siis enne sa ei peatu.
Kui kelle on teinud oma karmi töö.
Siis otsida võid jalutuks või peatuks.
Siis saabub pimedus ja saabub öö.


Kuidas nõnda lihtsalt keerad selja.
Sellele, kes sinule on truu.
Sellele, kes sinuta ei oska.
Ja kes ei taha olla keegi muu.




Jaan Tätte

4 comments:

  1. leidsidki ülesse selle (Y)

    ReplyDelete
  2. Liis kuule, ma kopin selle omale kuskile arvutisoppidesse :)

    ReplyDelete
  3. Kopi :) Nii ilusat asia ei saagi ainult endale hoida ju :):)

    ReplyDelete