My perfect boy

Võtan asja jälle kokku siis :)



Ühseõnaga vahepeal on jubeee palju tööd tehtud hobusega. See nädal siis kokku 4 trenni + esmaspäeval korde või kui viitsin siis ronin selga kah talle. Jalg sai korda ja kohe pidid tulema uus jama. Tähendab tagumisel mõlemal valgel prei algmed. Õnneks saime vara jaole ja rohud/kreemid asjad ruttu peale. Kuna ma olen selline paanitseja siis panin esimesele valgele ka igaks juhuks. Vaatab kuidas reedeks on. Esmasp saab uuesti kreemitatud, aga teisip jääb vahele, kuna ei jõua talli ja siis kolmapäeval korde ma arvan siis saab jälle keermi. Ühesõnaga midagi kerget kuna neljapäeval hüppab uuesti :)

Ratsastuse poole pealt olen hobusega enam kui rahul. Oleme edukalt üle saanud ratsme taha ronimisest ja kui ta seda siiski trenni ajal teha üritab siis saab kohe välja sõita sealt. Paremale on painded paranenud suure eduga. Harjutasime pande vaheldust (or whatever ma ei oska kirjeldada seda). Ühseõnaga pöördeid parem, vasak, parem, vasak. Alguses tõstis nina enne painde poole vahetamist ikka kõrgele korraks aga täna (pühapäeval) oli juba väga hea. Tempoga pole meil kah enam probleeme. Pole enam pikendusi teinud, kuna ei hakka hobuse pead trennis saja eri asjaga koormama. Kui ma painetega nüüd järgmine nädal 100% rahule jään siis pärast võistlusi võtame asja käsile.

Ahjaa kolmandal läheme Hobunurmele siis. Kristel sõidab kah. Reedel siis hüppasime mõlemad. Hobune oli 5+. Tempo hea, põrkab nagu konn ja ei kolista. Väikestest ei viitsi enam jalgu üle vedada ja korra tuli 50/60 lattaed maha. Esimest kroda hüppsaime siis suurt koledat kasti kah (80/85 koos latiga). Mina pabistasin üle aga no hobune oli üli mega tubli ja super lihtsalt. Ilusasti lendas üle sealt. Parkuuris kah hea. Kristel ütles, et tema jaoks liiga jõuline, aga neil läks ka täitsa hästi.

Vahepeal siis oli ratsastus. Võtsin natuke rahulikumalt, kuna hobune oli öösel tallis sees ja siis üli energiat täis. Aga rahule jäin ikkagi. Niipalju selle kohta, et paremast jalast saime nüüd üle. Ma olen Artiga nii ahrjunud, et kasutan tõstmiseks mõlemat jalga ja siis sellepärast ta paremael oligi nihverdis. Kui tõstan ainult välimise jalaga ja seest toetan õrnalt siis läheb väga ilusasti õigest jalast. Taaskorde tõestus, et asi on puhtalt minus, kuna tema oskab kõike ikka mega hästi.

Täna siis hüppasime uuesti. No täitsa lõpp loom on. Kastist saime kah väga iliusasti üle taaskord. Põrkab nii et vähe pole ja lendab nagu reaktiivlennuk. Tõusval okseril jäin suupeale, kuna no üldse ei tabanud tõuget ära. Õigemini mina oleks pool sammu veel teinud ja kuna Artemis tuleb alt hüper häsiti välja (mida minu kohta ei saa öelda) siis oletasin, et tuleb veel üks samm. Aga lendas kaugelt. Õnneks midagi väga hullu ei olnud ja hobune päästis olukorral. Kastil siis oli meie esimene 100 kah ära :) Artemise jaoks oleks võinud 20 centi veel otsa panna aga mulle vast mitte veel.

*Artemis ja emme (Deli ja Kristiina)*