Pages

Thursday, April 14, 2011

Because things are the way they are, things will not stay the way they are.

Ikka ei ole mul aega tihedamalt kirjutada...

Alustame Ifist, sest väga pikalt temast ei tule siia midagi. Pühapäeval sõitsime ainult. Hobune liigub juba kergemalt, mis annab võimaluse tegeleda vaikselt uute asjadega nagu korralik painutamine ja lõdvestamine jne. Jooksvalt tuleb teda kohati siiski ergutada, et liikumine muu huvitava ja uue juures meelest ei kaoks. Painutamise kohapealt on asjad liikumas ülesmäge. Õlg ei ole enam see suur kuri, kes tahaks kõige ees igalepoole pääseda. Hobune ikka aeg-ajalt näitab väiskematel voltidel, et tahaks ikka nina kuhugile poole keerata, aga üldpilt on seljast rahuldav. Tegime oma esimese galopikatsetuse samuti ära. Jooksis paremini kui Artemis või Coco esimesel korral. Tähendab ta liikus edasi kuigi asi tundus hobusele äktiselt väga segane. Lõppkokkuvõttes ei suutnudki ta otsustada, et kas peaks selle pea jalgade vahele toppima ja nalja tegema või ei. Madalamale ta oma pea lasi, aga midagi jubedat ei teinud. Pärast traavis lendasid kõrvad ikka taevapoole ja oli kohe ähmi täis, et kas nüüd veel.
Ringa tegi hobusel kõhualuse ka peaaegu täitsa puhtaks, mis sünnipäevalapsele ei istunud, aga mille ta siiski välja kannatas ja nüüd on peaaegu puhas poiss juba. Ja pool sunniviisiliselt õppis ta õunte ja porgandite söömise ära, sest minu leiva-saia varud kodus ei ole alati kiita. Lõikusin tükkideks ja segasin saiaga segamini. Lõpuks sõi täitsa vabatahtlikult ka terve porgandi ära.
Noh jah...ei olnud vist lühidalt.

Dallasega tegime kaks hüppetrenni natukene platsil ja siis käisime eile teedel sõitmas. Hüppamine oli täitsa tore. Esimene trenn läks natukene nräviliselt, teine oli juba parem. Mahutasime selle mammuti süsteemivahele ka ära. Pingutas ikka meeletult, et saaks kaks sammu 7 meetri sisse teha, kuigi mina küsisin ühte :). Muidu hüppab ikka mõnusalt jõuga kui vaja. Muu poolepealt on endal mul seljas natukene raske. Eriti täisistak. Ja teedel jõllitas ka palju igasugu jama, kuid kuulas korralikult ja sai täitsa suhelda temaga. Ühe lühema metsalõgi tegime kuskil 30 meetrit, kus lund ei olnud. Seal oli tunduvalt rahulikum kui teedel. Kodupoole samm hoogne ja elav. Vaheldus oli hea.

No comments:

Post a Comment