Läksin teisipäeval sõitma. Mõtlesin juba ette, et oh täna teeme jälle ilma sadulata. Rahvast oli õnneks vähe. Ave ja Kristiina peale minu.
Tallis avastasin, et hobune oli sees. Esimese hooga arvasin, et keegi on sõitmas käinud, aga siis tuli välja, et ta ei käinudki väljas. Mmm...see ei tõotanud head. Läksin ikkagi sadulata.
Igatahes hoiatus: Kui Artemis on peaaegu 24 h järjest seisnud sees, siis oma elu nimel tõesti soovitan talle alguses kordet teha!!!
Mina muidugi seda ei teinud. Läksin oma vatti täis peaga kohe pärast ühte ringi jalutamist selga. Trullallaa seda energiat oli igas rakus. Hobune oli pöörane. Tema mõtted esimese sammu ajal: "Palun, PALUUUN lähme ja teeme nüüd galoppi ja jookseme ja LÄHME ruttu, ruttu!!!" Ma sattusin tõsisesse paanikasse. Elasime sammu üle. Traavis oli jube. Pani jooksuga minekut. Mina tahtsin sealt alla sadada peaaegu koheselt. Ta on pool lakast ka minema nühkinud. Kinni ei saa kusagilt hoida. Tähendab - ÜLEMINKUD. See oli kõik, mis me harjutustest tegime. Peatused, samm, traav. Õhesõnaga rahulikuks teda ei saanud aga juhitavaks küll.
Alguses mõtlesin, et ei tee galoppi aga siis tuli ikka ilgem tahtmine. Ja sa vana kui mõnusalt ja rahulikult ta jooksis. Eest tõmbas ennast küll maru kõrgeks aga eks ta ise ka nautis, et joosta lasti. Andisn viimase sirge peal talle rastme ära ja juudas, mis hooga ta minekut tegi. Mega super loom on (L). Aga ausalt poiss, vahel on tõesti tunne, et sa oled segane :)
No comments:
Post a Comment