Esmaspäeval hüppasime.Õigemini Artemis kargas ja mina olin lihtsalt lahe. Ternn oli üldiselt enam vähem. Kõik postid, mis platsil oli pidime me iseenesestmõistetavalt maha sõitma. Vähemalt oli hobuse kindel arvamus selline. Minul õnnestus neis 99% päästa (postidest ma mõtlen). See õnnetu üks pidi aga alla andma Artemise hävitamistahtele. Jobu :) Muidu ei olnud nii krampis kui eile. Aga tal on mingi kuues meel, mis ütleb, et nii täna tuleb hüppetrenn ja enne hüppamist on kindlasti vaja ennast märjaks joosta. Tahtsin natuke kergema soojenduse teha aga kus sa sellega. Hea uudis: Me õppisime pikendama. Täitsa hästi tuleb välja :) Mina olin üli ekstaasis sellest :) Raudselt panime puusse aga no nii ilusasti pole ta varem liikunud lihtsalt ja tervelt ühe piiiiiika sirge.
Halguses tegime jälle minu stiili. Ratse liiga pikk ja andsin hobusele eest liiga vara ära....tulemus? Jooksime mööda. Teine kord sama asi, aga ratsme võtsin lühemaks. Ko
lmandal katsel hoidsin ilusasti lõpuni teda aga natuke rohkem oleksin võinud järgi anda. Hobune tahab kaela ka sirutada. Edasi oli suht ok. Järgi andsin ka nii enam vähem...viimane (okser siis) tuli vääga ilus :)
lmandal katsel hoidsin ilusasti lõpuni teda aga natuke rohkem oleksin võinud järgi anda. Hobune tahab kaela ka sirutada. Edasi oli suht ok. Järgi andsin ka nii enam vähem...viimane (okser siis) tuli vääga ilus :)Ikooniga hüppasin pärast parkuuri. Läks umbes 100x paremini kui Artemisega. Aga hobust ei saanud liikuma. Mõtlesin hääästi palju kätele koguaeg, et korralikult järgi annaksin ja siis hakkasin rahmeldama seal seljas. Õnneks mitte nii palju kui Artemisega. 
No comments:
Post a Comment