Ihastesse jõudes ei olnud hobused veel kohal ja läksime Anniga parkuuri vaatama.
Võin ausalt öelda, et nägin oma elu madalamt 60-70 sõitu aga parkuuril polnud häda midagi. Sellist asja hea sõita.
Siis hobused maha ja boksi. Istusin ja vaatasin Kristeli soojendust. Ja tead sellel hetkel hakkas lihtsalt nii kahju...pisarad tulid silma.
Kristel oli kolmas startija. Üks rist tuli maha...mnjaa milles ma alguses kahtlesin, kuna mingi väga kahtlane latt kolksus seal maas. Aga muidu tegid väga ilusa sõidu.
Mina olin alles 23 seega jalutasime suhteliselt pikalt Ikooniga seal. Soojendus oli hea. Hobusel mõnus tempo sees jne.
Platsil ma isegi ei närveerinud. Kuidagi nii vabalt võtsin seda asja. Ehk sealt see viga tuligi. Igatahes eelviimasest lasin mööda ta. Täiesti puhtalt minu viga. Lasin hobuse liiga äärde ja andsin ratsme liiga vara ette. Ah juhtub, mis olnud see olnud ja ma tal alles kolmandat kord aseljas. Ann tegi 80 puhta sõidu Harpuuniga. TUBLID!!!
Ja tagasi tuli sealt meiega ainult üks hobune...
Ikoon jääb nüüd paariks päevaks Ihastesse proovida ja kui neile sobib siis ostetakse sinna gruppi. Nuta või silmad peast muuta seda ei saa...deem kuidas ma tahaks....
Tallis tegin Artemisele kordet ja suhtlesime temaga niisama ja siis lubasin, et never ever ei lase ma teda kuhugi grupihobuseks. Vähemalt mitte Eestisse. Mujal ma vähemalt ei tea... Tegelikult pole mul ju halli aimugi, kuidas ma seda takistada saaks...Aga tibu oli nii nii kalli kaa, kuulas mu rahulikult ära. Sõime õuepeal muru ja olime niisama lahedad.
No comments:
Post a Comment