There's something missing.

Ei ole aega olnud kirjutada. Poiss on reedest teisipäebani trenni saanud ja näha oli, et lõplikult tõdinenud sellest asjast.

Kui meenutada, siis reede oli alla keskmise. Kinnine ja jõuras omaette rohkem. Aga sõitisme esimest korda meie uue sadulaga, mis hobusele sobib. Lõpuks!

Laupäeva sõitis Kea. Võiks natukene norida, sest tean siiski hobust mitu kroda rohkem kui tema,
aga ei hakka oma närvide säästmiseks. Poiss kippus kohati ära vajuma ja tundust natukene liiga loid. Muidu aksepteeris ratsanikku täitsa normaalselt. Hüppeid ei näinud, läksin minema enne.

Pühapäeval sõitsin ise. Oli enam vähem. Palju, palju täisistakut sai tehtud ja mingi hetk mulle isegi meeldis, kuidas hobune toimis. Vaatasime, kuidas Hellu Laavaga küljendas ja tuli tahtmine ise kaa. Nagu me siis oskaks. Mingi kahtalse asja saime trenni lõpuks selgeks, mis on kaugel sõnast küljendama, vaid näeb lihtsalt äge välja.

Esmaspäeval oli selline nii ja naa trenn. Ratsastuse (soojenduse) poole pealt võis hobusega 99% rahul olla. Päris maksimumi ta ei andnud endast, aga mulle meeldis. Mõnusalt liikus, töötas minuga kaasa, mõtles oma peaga kui vaja oli. Selline väga normaalne Artemis ühesõnaga. Hüpped olid puhtfüüsiliselt omaega aiataga. Ma ei kujuta ette, mis ma mõtlesin, igatahes jäin enamuse ajast lihtsalt haledalt maha. Ebaõnnestunud oli see asi. 80cm okser vast oli enam vähem.

Teisipäeval (täna) oli hobune suhteliselt keskmine. Tunda oli, et ta ei viitsinud enam platsil jõlkuda. Hakkas vaikselt juba harjutusu ennetama. Liikus muidu hästi, kuigi vaepeal vajus ära esiotsale. Galopis laamendas. Tõuseb siis kui tahab, jookseb kuhu tahab ja jääb ära kui tahab. Üle pika aja võtsin steki kaasa. Natukene aitas. Eks me vaatame, mis neljapäeval saab.


Aga nüüd oleme jõudnud punkti, kus minu oskused hobusele midagi õpetada on ammendunud. Täiesti masendav. Ja poisil on sellest ühe koha peal tammumisest täiesti siiber. Samas oleks vaja sadat eri asja lihvida ja teha, aga plats on sopane ja suvel on endal palju ringirändamist. Eks näis, mis meist saama hakkab...