Pages

Wednesday, March 31, 2010

Uus hobune ja kolmas võistlus Artiga

...
Tere tulemast perekonda Raiva ja väike L...
Hall oldenburgi mära koos pisikese tidrikuga.

Ja seda olen ka unustanud mainida, et meie Elton läks ära..kurb. Aga Kollane (ehk sis Rannik) tuli asemele. Saime sutsu sõbralikuma täkupoisi siis :D Aga Elton oli muhe vana.

(27. märts)
Kea tahtis Artiga ise ühe tavatrenni teha ja siis suureks üllatusesk pidin Vinnaliga minema. o_O
Poni, poni, poni!
Üldmulje oli selline keskmiselt hea. Pidevalt tuli tegevust leida talle, sest tahtis peaga vehkida ja kiirustada. Seega hästi palju volte ja mingeid muid imelikke asju. Tegime kaheksat latt keskel. Toimis säärtele täiesti normaalselt.
Päris alguses kui eest kontakti tugevamaks võtsin hakkas õmblusmasinat tegema.
Galopis oli täiesti hullumeelne. Nagu mingi turbojänku läks lihtsalt. Päris väike paanika tekkis seljas. Ühtepidi sõitsime platsil olevasse mäkke, enne kui seisma saime. Täiesti totaalselt greizy poni! Aga vaheldus oli hea.



(28. märts)

Ados võistlused. Kodus treikupeale jonnis, aga tuli peale.
Kea sõitis enne: 70 cm 4 kp. Kui võtta arvesse, et ta polnud põhimõtteliselt sõitudki enne poisiga ja Arti näitas kõlarite pärast piisavalt palju iseloomu, siis minu arvates võiksid nad mõlemad väga rahul olla (y)
Enda sõidu kallal vinguks nii et vähe pole. Teises faasis tõmbasin kaks maha (80cm, 8kp). Pidevalt oli hirm, et keeran hobuse külili, kuna plats oli suht märg. Elasime täitsa üle selle asja.
Enne starti (ja tervitust) suutis ta päris taga nurgas leida mingi nähtamatu hirmuobjekti ja jooksis üle takistuse. Tegelikult oleksin pidanud diskalfi saama. Üldiselt oli vist isegi alla keskmise tunne endal seljas.
Tagasiminnes läks treeikusse kõvasti kiiremini. Tahtis ise ka koju ära saada.
Kui võrrelda eelmise korraga, siis mingil määral ei põdenud ise seekord nii palju :)



(29.märts)
3o minutit samm-traav. Ning jah ta suutis selle ajaga kaelapealt ühelt poolt natukene niiskeks minna. Katastroofiline kui võtta, et tegelikult ei teinud ma eriti midagi temaga. Sõita oli iseenesest mugav. Hobune oli küll natukene liiga rahulik. Tahaks ikka rohkm energilisust, ausalt, ma ei viitsinud vaeva ka näha ise seljas.



Kaliifiga olen vahepeal natukene teinud midagi. viimanekord oli ta käekõrval ja isegi kordel täiesti üllatavalt normaalne. Jonnib küll kordepeal ühtepidi, aga samas ta ikka kuulab mind. Valjaste (suuliste) vastu pole ka väga suurt blocki enam. Aga suurt täkku mängib märade peale küll. Ise alles kahene aga enda arvates karm mees valmis juba.

2 comments:

  1. märjaks ajab see ka, et soe ilm ja talvekarv veel seljas. Kuigi ma ei tea palju ta sul maha on ajanud seda

    ReplyDelete
  2. Ei olnud väga soe :D Ta ju talvel läks samamoodi märjaks. Vahet polnud kas talvekarv või soojus. Ma nimetaks seda perekonnaveaks vaikselt. Laser oli suht samasugune :) Mis teha, ema mõjud :)
    Ja talvekarvast hakkas juba mõnda aega tagasi loobuma. Varsti jälle sile vend mul :)

    ReplyDelete