"Natukene" actionit.

Olin pikalt palavikus. Väga lahedalt nõme oli olla.

Keset nädalat tuli idee, et raha liiga palju ja läheks käiks Ihastes sõitmas. Ajasin Mellu kodust välja ja maandusime kolmapäeval poole viie ajal siis sinna.

Annika trenni. Kokku neli inimest, mis tähendas, et suhteliselt hea. Mingit erilist hobusesoovi ei olnudki. Euro-Baroniga. Ragistab ajusid ja leiab, et kuskil rohkem kui kaks aastat tagasi vist sõitisn temaga kunagi. Ei ole mingisugust mälestust.
Boksis väga ebasuhtlusaldis. Arvamus, et ma ei peaks tema rahu häirima. Tegeles aktiivselt magamisega enne kui sisse sadasin sinna.
Maneežis sõitsime.
Hobune funkas üli hästi säärte peale. Nagu O.o. Sammus väga mõnus volte teha ja paar taguotsalpööret. Traavis oli keerukas rütmile pihta saada, aga pärast mõningat harjumist oli mega hea. Galopis olid mul mega raskused. Jalusele toetamisest tuli ainult puder ja viinamarjad. Põntsusin parajalt mõnusasti. Ahjaa selleks ajaks oli ta korra juba oma pahameel välja elanud.
Eurokas tahab eest jube pehmet kätt ja mul on mega suur nõme reaktsioon tasakaalu kaotuse korral hetkeliselt ratsmest tuge otsida. Sellepeale kergitati ennast keskelt natuke kõrgemaks (ja lõpupoole saadi mind ka maha sealt seljast).
Hüppamine on asi, mida selle loomaga enam kogeda ei taha. Eest tuleks kõvasti järgi anda, aga samas peab ennast iga kehaosaga kinni haakima ja jalusele toetama, et mitte maha sadada. Ma oma poisi hüppega nii ära harjunud, et pidin juba hüppepela alla käima Euroka seljast.
Paar soojendushüpet abilattidega ja siis kahte erinevat parkuurimoodi asja. Enam vähem. Pöördeid kartisn teha hobusega. Kaska oli ka jube, seega paar hypet tulid pimedas xD Kui lühema jaluse panin siis sai juba hypata ka ilusasti.

Niipalju võib hobuse kiituseks öelda, et ratsastust sõidaks iga kell. Tohutult meeldis tegelikult. Hüppamine ei ole selle loomaga minu jaoks:)

Pildid tegi Mellu!