(23.04)
Arti oli täiesi tavaline. Sõitsime ilma Ringata kolmekesi: mina, Kristel (Damaskus) ja ... Gretlin?!? või oli Kea? Jap Eikega oli Kea vist.
Igatahes väga normaalne oli sõita iseenesest. Natukene blociks eest, sest ma vahtisin liiga palju ringi seal seljas. Ta on viimasel ajal väga tundlik minu tähelepanematuse suhtes. Hakkab tujutsema kui ma temale ei keskendu ja see ei ole ainult ratsa nii. Igatahes saime trenni tehtud. Ja jalutasime pikalt lõpus.
(24.04)
Selle aasta esimesed tallisisesed võistlused ja minu kõige esimene suurem pettumus hobuses.
Tema kiiituseks peab ütlema, et soojenduse osa oli üks parimaid, mis me teinud oleme.
Hobune aksepteeris väga hästi sääre-ratsme koostööd. Eriti oli seda tunda just sirgetelm kus mingit vajumist kuskile poole ei toiminud ja hobune oli tõesti sirge mitte kõver nagu ta vahepeal kipub olema. Kõigis allüürids väga kergelt juhitav ja soojendushüpetel ei tulnud kordagi ideed, et läheks mööda või teeks muud tralli. Natuke lamedaks vajus, aga muidu jäin tehnilise poolega ka rahule.
Võistlustest niipalju, et enne esimest avastas, et teistpidid on temal vaja kategoorilise kindlusega rahvast (lapsi) põdeda ja kui esimene kord keeras juba varakult minema (enne starti), siis teisel korral tõmbas esimese takistuse eest ära ja sai mu seljast maha.
Kõige hullem on see, et see on tema igivana komme. Ma ei osanud seda unes ka ette näha, et ta jalad selga võtab ja viimasel hetkel nii teeb. Kui ta viimasel ajal on mööda tõmmanud, siis on see asi selles, et ise hoian säärega liiga vähe või on sada muud häda sammudega, mis seekord minu enda arvates (parandage mind kui ma eksin) ei olnud põhjus, sest peale esimest katsetust minema joosta olin ma 7x rohkem ettevaatlikum seljas oma hoiakuga. Vanasti aga oligi asi nii, et viimasel hetkel ta lihtsalt otsustas, et asi ei toimi ja hüppas takistuse eest ära. Ja mitte üks lihas ei andnud enne seda märku, et tal selline mõte oli. Ja nüüd peale sellist pikka aega tuli uuesti sama pauk. Prhh...ma ausalt olin ikka tõsiselt pettunud temas.
Saime muidu läbi sõita ja siis hüppas täiesti normaalselt. Kuna ise olin liimist lahti lasin aial ja okseril jube lamedaks hobuse ja tõmbas alla. Viimasel okseril jäin veel üli rõõmaslt maha ka, kuigi hobune tegi väga ilusa hüppe. Kokkuvõttes oleksime puhta sõidu korral olnud kolmandad (aeg midagi 34. ...).
Iseenesest kogemus juures, et ka kodus võistlustel martingal peale. Hiljem rääkisin Ringaga ja ta ütles, et see oleks ehk selle pea lakke löömise ära hoidnud. Tegelikult tunnen ennast ikka ka suht sitasti, sest tegelikult ta publikut ei karda. Rohkemn kollitrenne tuleb teha või ma ei tea hetkel ise ka mida...
(25.04)
Poiss oli üks suur pinge hunnik. Eest oli kange, tagant peale sõita raktiliselt võimatu ja galopis oli nii ebamugav, et ma ise tundsin, et midagi on nüüd küll kuskil väga valesti. Sõitsime ära, aga ega me kumbki rahule ei jäänud. Sammus natukene vähemalt lõdvestas kui ära jalutasime. Jalgu võtsin sees korra. Kapju vaja varsti teha, aga nendega korras. Arvatavasti asi minu enda kinnisuses. Ei olnud üldse tuju suhelda poisiga. Anna andeks :(
Kaliifiga "näitusteproov". Oli väga, väga tubli ja pidas ennast nii tallis kui õues väga hästi üleval. Seismisega vaja natuke vaeva näha, sest vahib igale poole ja traavis väiksemaid pöörded teha ei saa, sest tema arvab, et palju lahedam oleks otse edasi märade kopli poole joosta. Muidu oli rahuldav. Energiat natukene vähevõitu. Õue viies närviline, sest siga oli tapetud ja vere lõhn ei olnud talle meeldiv asi.
Tule meile, Jüri teeb häid kollitrenne xD
ReplyDeletetegelikult olin mina Brandyga trennis.
ReplyDeleteja pm kui sa ütlesid, et see on hobuse süü, et te mööda panite, siis ma ei ole sellega mitte nõus. sina oled ju see kes on seljas ja kes peaks ta hüppama panema.
Mellu: Me nii hirmsaid ei taha.
ReplyDeleteGrets: Okei. Ma ei mäletanud enam, kes.
Kas sa siis olid tallis kui me Keaga seda asja arutasime? Ma olen täiesti nõus, et viga oli kuskil minus, aga pärast seda kui ta esimest korda üritas oli ta minu poolt nii eest kui säärtega rohkem kontrollitud. Ma ei oodanud seda mööda tõmbamist ja seal oli süü minus. Aga kui 7-800 kilo otsustab, et tal on vaja vahtida lapsi pingipeal, kes tegelikult olid suhteliselt vaikselt ja viisakad (ja ta vahtis neid nii et vähe pole), siis ei aita peaaegu miski, mis mina selajs teen. Ta sõitis neist soojenduse ajal mööda ilma probleemideta ja mõlemat pidi. Ta jonnib ja pirtsutab harva, kuid seda hobust tundes ei olnud see hirm vaid puhas ettekääne. Tema jaoks oli see ikka ülimalt naljakas. Ja et sa teaksid. Ma ei karistanud hobust, sest see, et ma kukkusin oli puhtalt minu enda tasakaalu kaotuse viga. Takistusest mööda tõmbas ta aga enda spontaanse mõttevälgatuse tõttu.
Kohe näha, et samast perekonnast. Kui me Albatrossiga esimest korda koduvõistlustel osalesime, oli täpselt sama asi - soojendus hea jms, aga nii kui üksinda pidi platsile minema, siis vahtis kõike, pani blokki (ja ega ma ka seljas ei püsinud :P).
ReplyDeleteAga ikkagi tasub mõelda, mis seda konkreetselt põhjustas... vaevalt, et möödatõmbamine hobusele nalja teeb - see on enamasti talle endale ka ikka ebamugav ju. Samas, karjalooma puhul ei ole välistatud, et koos teistega (soojendust tehes) tunneb ta end kindlalt, aga üksinda tundub kõik palju jubedam. Ma ei väida üldse, et sina midagi valesti tegid, aga selliseid asju lihtsalt juhtub ja hobuse jaoks ei ole sellist asja nagu "puhas ettekääne". Küllap tal on omad põhjused, millest me vb aru ei oska saada. Järgmine kord oled lihtsalt valmis selleks ja suudad sellist asja vältida. ;)
Rinx ütles kunagi peale seda kui Artemis liikuva liiva peale korisema hakkas, et see on kõik isa geenidest, sest Deli pole selliseid käitumisvorme varem väga edasi andnud :) Aga meie oleme nii armsad ja põeme ainult kodus. Välivõistlustel tulgu või rahet, kui mina suudan seljas normaalne olla siis läheb tema ükskõik millest üle.
ReplyDeleteSee nalja mõte oli mõeldud irooniaga, mis väga välja ei tulnud. Ettekäände põhjuse tõin ma sellepärast, et ta läks sealt tegelikult pärast väga ilusasti üle, korjas jalgu ja puha. Aga samas jah. Pole temast kuangi aru saanud ja arvatavasti ei mõista poisi tegusid ja otsuseid vist mitte kunagi lõpuni.
Mis mind häiris oli see, et rohkem ta publikut ja inimesi ei vahtinud, kui läbi sõitsime ja ometi tuli sellele servale veel palju lähemale minna.
Artemis on nagu taimeriga sütikpomm, aga mina seda taimerit ei näe :) Ma olen enda jaoks juba sada erinevat varianti välja mõelnud, mis ma seljas valesti tegin ja pärast pikka kaalumsit tundub, et leidsin ka põhjuse, mida ma kavatsen laupäeval kontrollid akui selleks ajaks terve olen.