14-15. juuni

(14. juuni)

Esimene hüpptrenn Laavaga.
Soojenduse ajal oli juba natuke nigelasti meil omavahel. Uus sadul, jaluserihmade vahe on mingi ilgelt nõme pool auku...ajas mu mõtetult närvi aga no nii ei saa sõita noh! Parem jalg hakkas vabsee valutama. Lihtsalt liiga üli nõme. Iseenesest tempo oli hea. Galopis püsis konkreetselt koos ka enam vähem. Ainutl galopist tagasi võttes tõmbab pea alla. See ei ole hea!
Hobune hüppab ikka sitta kanti hästi, mina hüppan ikka sitta kanti halvasti!
Millal õpime konkreetsel ja korralikult järgi andma. Jälle ajasin ennast mõtetult keema. Aga no kurat millalgi peab ju ära parandama selle asja.
Igatahes samme valis mõnusalt ise. Põhimõtteliselt korra lasin süsteemile liiga vara tõusma ta ise ja siis ei mahtunud väga ära vahele ja enne teist tegin midagi, mida seal kindlasti ei oel tohtinud olla, hobune ei keskendunud korralikult vaid püüdis aru saada, mida ma seal selajs talle öelda tahan ja tõmbas tagumistega okseri alla. Muidu oli puhas ja hea. Mõnus terav tõuge. Pole ühtegi halba sõna kui ennast välja jätta.

Kookospähkliga (Coconut) käisime ka sõitmas. Artemise kaks aastat noorem poolvenna, kes alles õpib.
Igatahes käekõrval harjusime omavahel päri kiiresti kui karjamaalt tulime. Põdes pinke ja siniseid kanistreid.
Ratsa oli laiiiiiiiisk. Venis nagu vana näts. Igatahes sõna otseses mõtes terve trenn (!!!) ajasin hobust edasi. Ainult peatuste ajal saime puhata.
Aga eriti naljaks oli kui see maasu üritas pukitada. Selline imelik pehme põnts tuli. Põhimõtteliselt kui me poleks seisnud, siis ma poleks arugi saanud, et ta midagi tegi :)
Traavis väga, väga kürge samm. Aga temaga on tunduvalt harjumispärasem kui Laavaga (Y). Ja me tegime 1 ovaali trenni jooksul. Pööramine kipub keerukas asi olema.
Viskasin hobused välja ja kodu minek.


(15. juuni)

Laava oli täna ülimalt hea. Esimest korda tundis mingit õhkõrna kontakti meie vahel. Ratsmesse jooksis kergelt ja ei viinud pead kuskile alla kahe esijala vahele. Tagant sai nii konkreetselt liikuma hobuse, et seljas oli mega mugav istuda.
Tegelesin painutamisega. Ma ise ka ei tea miks. Vana harjumus aeg-ajalt sellega sügavamalt tegeleda. Andis väga hea tunde. Voldid, ringid, pöörded olid tasakaalus ja ilusad. Esi-, taga- ega ükski muu ots ei vajaunud kuskile ära. Sirgetel liikutes hoidis ka väga ilusasti sise- või välispainet vastavalt küsimisele. Ahjaa seda kaa, et sirgetel liigub ilusti. Ei ole kuskile vajumisi ega midagi.
Kuna eeltöö oli väga mõnusalt hea ja tugev, siis galopp oli ka täna parem. Muidugi alguses segasin käte jäikusga eest tõusmise ära aga kui mu tähelepanu sellele pöörati siis saime kohe tõste kätte. Liikus sellise hea tempoga ja tuli just eest rohkem kokku kui varem. Seega väga rahul tänasega.

Pähkel oli ka parem. Kõigepealt sai tema ka endale uue sadula, mis on tegelikult Arti vana ja tema vana valtrapi ka. Et kui oleks oma valajd pannud, siis ei oleks vennad vist päris ühte nägu olnud :D
Trennis oli edasi ajamine ikka vajalik, aga mingiteks ajavahemikeks piisas lihtsalt toetavast säärest.
Mulle avaldas muljet meie ovaalide vaikne muundumine ringideks ja see, et ta hakkas sääre ja ratsme pööramisõtetele pihta saama. Lõpuks saime juba teistest hobustest mööda sõita ilma raskusteta ja ringid oli ka juba väiksemad...vaikselt voldi mõõtu :)
Mingi hetk hakkasin Cocoga üleminekuid tegma, sest traavile tõusmised olid rasked. Aga üllatas mind ja hakkas pärast paari esimest sammu-traavi üleminekut suhteliselt kergelt traavile võtma ennast sammus.
Mis veel meeldis, et peatuste ajal hakkas peaasend vaikselt mdalamaks minema, mis on väiek algus juba.

Hobused karjamaadele ja kodu minek :)