Pages

Saturday, June 5, 2010

Hommik venis väga pikaks, mille tulemusena jõudsin talli siis kui teised juba platsile hakkasid roomama.
Vahetasin riideid ja ukerdasin kuskile kaugustesse Laavale järgi.

Et siis järjekordne Lando :) Siiski Lateksist, Laserist, Leksikast vähe...okei suht kõvasti kergema tüübiga.
Kõigepealt põdesime me uimasuse haigust, mis takistas normaalses tempos käekõrval kõndimist. Venisime nagu juuuubedalt. Mina puhisemine ja meelitamine oli nagu hane selga vesi. Aga saime elusalt talli.
Vaatasin esimeste trenni ja siis Grets pidi Odüsseia selga minema. Mina sain Ekkeri selga selleks ajaks. Ui, ui Egolase täisvenna ja sama tobu ja naljakas nagu Egolane ise. Aga Ekkeri arvamus asjast: Et siis sisemine ratse on mõeldud selle otsas elamiseks. Sääred on mingid roikad, mis aegalat surgivad, aga sellest ei ole vaja mitte mingil juhul välja teha. Aiast tuleb iga hinna eest üritada välja joosta ja üldse ma ei tapa, mida see idioot seal seljas tahab must. Vaatamata sellele oli mega mõnus poni ja me saime isegi mingi ime läbi paar ümmargust (!) volti tehtud. Grets sul on äge poni!!!

Laavaga oli trenn selline trenni moodi. Sadul harjumatu mulle, aga samas mitte midagi katastroofilist - pärast Libreti ja Hermeliine sadualt ma ei ole ma teiste suhtes enam nii valiv õnneks.
Hobuse plussiks on mega hea tagakeha töö. Lihtsalt võimas! Ja samas ei ole isegi täisistakus traavi pikemaks lükates ebamugav. Natukene raskem oli minu jaoks eest töötada temaga, sest kuna ma põne kroonilist haigust oma kätega, siis üritasin võimalikult õrnalt hoida kontakti eest, mille tagajärel ei olnud kõik painutused just eriti ilusad. Väga palju vehkles eest endaga.
Sammus veeeenisime kuni steki uuesti kätte võtsin. Muidu väga tugeva põhjaga hobune.
Galopis tegi ta oma kõksakad tagant ära, aga ei olnud kõige hullem. Paremale tundus natukene rohkem jäik, samas peale sõites muutus paremaks ja nurkades painutas sissepoole ennast kenasti ilma probleemideta.
Selline natukene temperamentsem tidrik on...aga oi ära hellitatud :) Sai pärast trenni maiustuse ja rahule ei jätnud. Mine või hulluks. Karjamaale tagasi viies läsk sellise tempoga, et hoia ainutl kinni. Ja kohe kui koplis viimase leivatüki kätte sai pani jooksuga minema karja juurde.


Artemise juurest käisin niipalju läbi, et viisin leiba talle. Ei suuda lihtsalt rohkem....

No comments:

Post a Comment