Üldse polnud viitsimist trenni minna. Lõpuks jõudsin siiski kohale vedada ennast. Vaatasime Kristiinaga Kertu, Gretlini ja Anita hüpekat. Vahepeal ilmus Alina välja.
Siis ootasime kuni Kertu Realistiga välja läks ja mingi hetk panime Laava ja Dallase valmis.
Laava oli üllatavalt hea. Eilne kordetrenn mõjus arvatavasti suhteliselt positiivselt. Tahaks ikkagis saada külgratsmed peale. Igatahes sain ta isegi täiesti aksepteeritavalt samme venitama traavis ilma kiiremaks muutumata paar korda. Koondamine tuli ka täitsa normaalselt välja. Üldiselt väga hea. Vaikselt hakkab paranema ka see nõme komme allüüri vahetuse ajal (galopilt-traavile, traavilt-sammule) peaga ratsmele toetada. Enam ei kisu ennast väga alla. Voltidel püsib hobune seni väga ilus, kuni ma ise suudan tasakaalus hpida ennast. Kohe kui kuskile küljele ära vajun vajub hobune samamoodi kõveraks.
Hüppamine läks lausa üli hästi. Ma ei eta mis ime see oli, et ma isegi korralikult järgi andsin talle. Ei tõrkunud, ei ajanud maha. Suepr hobune, mis teha.
Tulin lühema jalusega kui eelmine kord. Kuna ma ikka põen ta hüpet, siis kipun põlvega liiga kõvasti kinni hoidma ja ei toeta korralikult jalusele. Selle ei jõudnud väga mõelda. Muidu kuskil 60-100cm ja väga rahul nii enda kui hobusega. Laupäeva on sisevõistlused.
Ja minu õnneks ei pea kadrilli temaga sõitma. Sõidan hoopis teise hobusega, kui sõidan, ja mina olen selle teise variandiga väga rahul :) Ära hirmutas lause, et ei eta veel kas 8 või 10 (!!!) hobust kadrillid.
Elame näeme :)
Vaatasin Kristeli ja Damaskuse hüppamist ka. Kahjuks tuli üks väga ränk kukkumine (mülemad pikali) aga jäid terveks kenasti.
No comments:
Post a Comment