(30.04.10)
Poiss ei suutnud trenni jooksul ise ka otsustada, mida ta siis kokkuvõttes tahab.
Kuna ta kohe alguses hakkas eest vastu punnima, siis esimese poole trennist tegelesime nii sammus kui traavis säärte ja keharaskusega keeramisele. Abivahendina ratse, mida kasutasin "survena" vastu kaela. Kuna eest kontakti polnud, siis oli see surve asemel lihtsalt puudutus. Alguses tekitas märadekoplipoolne nurk väiksemat sorti probleeme, aga samas püsis ta väga ilusasti sirgetel säärtevahel ja pööras ka keset sirget ära kui vaja. Reageerimine tuli pisikeste hilinemistega, mis tähendas, et pidin märguannet pööramiseks kordama. Ülspilt oli rahuldav.
Uuesti eest kontakti võttes oli tunduvalt parem ja tuli ilusasti ratsmele järgi. Saie liikumised ka väga kergeks ja lahtiseks.
Hakkasin mõtlema, et võiks kunagi suvepoole temaga mõne kergema (ABC) skeemi ära õppida. Kõige suremaks nõrkuseks oleks siis galopp. Viimaselajal tegin galopitõsteid sammust ja seega muutub ta alati selliseks ärevaks. Samas on olnud tähelepanekud, et kui ma temaga pikendad ja ta siis hakkab ise galoppi pakkuma on tõste kerge, pehme ja rahulik. Tegime siis ainult traavist tõsteid pluss lisasin juurde galopi-traavi üleminekud. Just sellel eesmärgil, et galopist tagasi võttes annaks teda kiirelt ja kergelt saada rahulikule traavile. Esimesed üleminekud ei olnud head, aga lõpuks oli tunda et see rahmeldav oleks, mis peale galoppi vahepeal eksisteeris on minimaalne. Seega tuleb selle harjutusega tegeleda.
Teine eesmärk selle harjutuse juures oli see, et kui ta parkuuris ära vajub, siis pean ma mega vaeva nägema, et teda kokku võtta ja uuesti tõsta. Kui me aga selle kohese rahulikkuse peale galoppi saavutame, siis ehk annab vältida neid "veninud vorsti" samme.
Jätsin poisi sisse ja tulin Kaliifia kordele. Alguses tõin kogemata Coconuti...Ups! See oli suht mark (A)
Aga Kaliifiga olime päitsetega ja peaga vehkimine oli tänu sellele peaaegu olematu. Mõlemat pidi jäin hobusega rahule, kuigi tegi aegajalt paar kiiremat galopiringi vahele. Liikus ilusasti ei vajunud sisse ja aksepteeris kordet täiesti normaalselt. Kokku tegime umbes 35-40 minutit, mis on tegelikult suht kaua.
(1.05.10)
Artemisega hüppetren, mis oli kõike muud kui hea. Soojendus oli masendavalt üksluine. Oleks tahtnud midagi teha, aga ei olnud seda tahtmist seljas. Galopp oli selles suhtes ainuke hea asi, sest ta tõesti täätas väga, väga aktiivselt kaasa.
Sõitsime 2x parkuuri läbi, millest mõlemad kiorrad ma jäin jubedalt maha ja olin üldse lahtine.
Hobusele läheb minu oskamatuse pärast teda parkuuri ajal kokku võtta ( viskab pea lakke ja ma ei oska vabsee midagi teha selle puhul) martingal peale hyppetrennide ajaks. Ehk aitab meid natukenegi. Poisi kiituseks peab ütlema, et tehniline pool alates tukest kuni maandumiseni oli hea.
Kaliifile esimest korda vabahüppeid. Kordet natukene ette ja valjastega oli nagu oli. Vehib peaga. Ei saanudki õieti aru kas teda ajab rohkem närvi delta või suulised.
Koridori ei põdenud ja hüppas küll. Korra tõmbas platsipeale lahti ennast, aga andis korralikult kätte erinevalt Belfastist, kes tegi niisama nalja ja Elistrast, kes kask korda talli jooksis.
Hüpped olid keskmised. Muidu käitus hästi.
No comments:
Post a Comment