Soojendus oli üle ootuste liiga hea. Võtsin kergelt aja maha ja proovisin eest nii pehmeks võtta kui suutsin. Hobune muutus kohe palju aktiivsemaks ja kergemaks. Teda oli tohtult kerge keerata ja juhtida. Ta lihtsalt töötas kaasa iga rakuga oma kehas. Täiesti fantastiline.
Hüppamine oli natukene nigelam. Eest olen lihtsalt liiga karm temaga. Süsteem
i teine tuli päris mitu korda alla, aga mõne üksiku tegime puhtalt. Ja esimesed katsed tõusval kolmikul tundusid ka päris normaalsed. Jäime 95cm piiridesse omadega, aga nüüd tuleb aeg maha võtta ja endaga tegeleda seni, kuni veel saame. Lihtsalt julmalt tööd teha hüppeistakuga!Karjamaale minnes mängisime niisama ja vend jooksis leivatüki pärast järel nagu väike kutsikas. Tal on vaja aeg-ajalt mängida ja vabalt võtta...
Homme näeme veel ratsastusega vaeva...
Ja ootame, ootame, ootame...
No comments:
Post a Comment