Kali käis näitusel :)

(12. mai)

Kella kuue paiku hakkasime kaheseid näitama. Enne jõudsin Kaliifia saba ära pesta ja jalad ka. Keha tegin mräja harjaga üle lihtsalt. Kali suutis nii lammas olla, et mul tuli masendus peale. Ta ei suuda seista ühe koha peal, ilma et midagi närida saaks. Ja enamasti olen see midagi just mina. Väga jube. Muidu käekõrval liikudes oli selline enam vähem. Eks me näe...

Artemisega sai suht hilja trenni. Plaanis oli hüpata, aga plats oli täis koridori, seega hüppasimegi seda süsteemi, mis noortele seal mõeldud oli. Kertu kommenteeris mu täisistakut traavis ja tegelikult ma ei saanud üldse aru, mis ta tahtis. Soojendusest jäingi vist galopiga kõig rohkem rahule, sest liikus mega hästi.
Hüppamine oli juba midagi paremuse poole. Mul oli vähemalt aega mõelda enne takistust ja siis järgi anda. Paar korda oli isegi midagi suhteliselt ilusat. Lõpuks oli okser 85cm ja sellest saime ka paar korda ikka puhtalt üle. Korra ei klappinud sammud üldse, aga kuna ta mööda ei saanud joosta ja tõrkuja pole, siis üritas ja latt lendas. Ja otseloomulikult pidi ta okserist ka edasi üle lendama kolinaga. Päris jube hakkas. Jäime mõlemad terveks. Teravust on vähe.

(13. mai)

Hommikul vara, vara talli. Toimus suurpuhastus ja otselomulikult jäid Kallasted ja muu rahvas hiljaks. Miks see ei üllata? Kali sa kenasti ära ka pletitud. Mõõtudest siis niipalju, et Kaliifist tuleb suur looma. Kaheselt siis: 164-190-20,5. Ja ta kasvab veel hea kolm aastat. Lausa jube. Arti on hetkel kuskil 168-170 vahel.
Mõõta lasi ilusasti ja siis esitlema pidin teisena. Ja kaheks minutiks jätsin täku sisse valjastega. No ei üllata enam üldse. Brandy valjaste põserihm katki. Kurat! Helikiirusel leidsin mignid sobivate suulistega valjad (Dallase omad) ja eluga pähe ning õue.
Platsile jõudes maandus laudjale mingi putukas, nii et vend pani rõõmsa laksuga tagant ülesse. ilus algus või jaa? Paigal seismine oli katastroof. Ainult tõmbles ja lollitas. Ja tegi mind sitaseks. Samm traav otse joostes enam vähem, kolmanurka ei pidanud tegema.
Üks ring traavis koridoris ja hüppama. Natukene põrkas täitsa ilusasti ja täitsa kürgeid, aga siis viskas blocki ette ja ei enam. Lõpetasime ära ja siis seisis väga kenasti kohtunike ees. Väsinud.
Aga vähemalt Kallastele meeldis hobune. Jalad on kõige nõrgem koht (pikk sõrgats) aga üldmule 8 punkti. Ütleme, et võib rahul olla. Muidugi soovitas, et kui sproti, siis kooli. Hüpata võib, aga ütles, et ega ta üle 110 (heal juhil 120) parkuure ei sõidaks, aga liikumistelt oleks koolisõitu hea teha. Prhh..appi...no mida veel. Belfastile öeldi sama, et me siis Gretliniga hakkame kahe aasta pärast nalja tegema :) Aga jaa käitumine oli Kalil alla arevstust. Korra suutis jooksuaias mulle esijalaga peaaegu kõhtu virutada :(

Artiga pärast sõitma. Tegelikult põgenesin see Kallaste eest, sest ta enne küsis Arhippose järglaste kohta.
Hobune trenni alguses nihverdis, aga mingi hetk oli juba vääga hea sõita. Kõik postid olid ka paltsilt läinud. Galopis üritasin kokku võtta ja no mega hea lihtsalt. Selline kerge, aga samas liikumine oli olemas ja kõik :)

(14. mai)
Väga edukas tallijõudmine, sest see kuradi bussijuht oli umbvenelane. Aga Gretsi emal on cabriolett...wowwtš,

Artiga siis esimesena. Hüppasime. Parkuuri. Ja täiesti aksepteeritavalt isegi.
Soojenduses ikka hea. Meil on uus probleem, mida hakkame lahendama. Nimelt peatuste ajal me ei püsi ratsmes no vabsee üldse. Pea läheb kohe kuskile lakke. Alustasime sellega, et sammus poolepeatusi korralikult, sest juba siis tahab üle ratsme ronida. Selle saime lõpusk juba peaaegu toimima.
Hüppamise poolepealt rahul. Hobusega rohkem kui endaga. Soojenduseks 4x kobratu aeda kaheksana + 1x juurde, sest natukene nihverdas.
Esimene parkuur oli hea. Kitsal aial ainult ei saanud aru, mia poiss teeb. Mõtles angu tükk aega, et kas minna mööda või mitte. Lõpuks saime ikka üle. Süsteemil ka natukene kahtlev.
Teine kord kobratu aed kuskil peaaegu 90 cm. Sõitis ka puhtalt, aga natukene laisalt.
Tulime siis aeda üksikuna ka ja paar kroda ikka kolistas, aga viimane oli täitsa ilus. Natuke kauem pean poolistakus püsima. Hakkan liiga ennetama seda maandumishetke. Arvatavasti sellepärast, et siis lihtsam pöördeid teha kui ta kiiremini kokku saan. Samas aga segan kehaga niipalju ära, et ta ei jua tagujalgu üle vedada. Aga ei kurda. Parem kui viimased korrad.

Kaliga 10 minutit päitsetega kordel. Nagu teine hobune. Varsamärad siblisid karjamaal ja tema ei teinud väljagi. Kes ruunas mu täku vahepeal ära ah?

Pärast kohe Bailey 20 minutit kordel. Tema oli ka surem nihveris kui Kali. Sabaga on ikka suht pahasti, aga ei sega sõitmist tal ega midagi.

Vaatasin veel Gretsi ja Hellu trenni. Laavaga on nagu on. Loodame, aga ei tea :(