Poiss oli üle ootuste hea. Soojenduse ajal tegi paar paremat kepsutamist, sest ei meeldinud meile need postid platsi servas. Paar korda võttis ikka päris tõsiselt kätte ja jooksis alt minema. Aga suurema osa ajast sai isegi tööd tehtud natukene.Hüppamine läks iseenesest väga hästi. Soojendusel kerge, aga esimest korda parkuuri sõites ronis paar korda päris alla ja kuna ei arvestanud ise siis tõmbas maha. Seedisime seda asja natukene ja teist korda tuli puhtalt. Kuskil 90cm oli vast. Võistlustel oleme siis Pamiga koos 90-100. Aga väga rahule võis jääda hobusega. Stiil on paranenud ja jalad tõusevad ka paremini.
(28.mai)
Kergema trenni tegime. Vast kuskil 45 minutit kokku. Ma olen laisaks muutunud ei viitsi temaga mingeid suuremaid asju teha. Painutustega natuke tegelesime, aga seda oli ka vähe siiski. Õppisime seisust galoptõsted ära selle trenniga. Väga hea oli. Sai kohe aru, mida küsisin ja üldse pidas ennast väga viisakalt üleval.
Õhtul käisin veel korra vaatamas teda.
(29.mai)
Võistlused. Soojendus hea. Kiiruskontroll olemas ja hobune väga mõnusalt elav. Hüpped ka kõik head. Korra ainutl tegi sammu alla.
Parkuur läks iseenesest mitte nii hästi. Kolm tõmbasime alla. Ma ei saanud üldse tagasi teda. Väga jube. Nendele kolmele, mis maha tulid, tegi sammu alla ja segasin kehaga liiga palju, et päästa oleks saanud. Ükserid tulid samas väga kenasti õige koha pealt.
Tempo ja minu keha on suureks probleemiks. Ei meeldi talle seal üksi olla. Mida kiiremini läbi seda parem.
(30.mai)
Öö otsa mõtlesin, et mis ikkagi saama hakkab...
Ma ju tahaks, et ta saaks endale uue kodu ja kõike, aga nüüd, kui see on nii nii lähedal, ma kardan. Või vist isegi ei karda, vaid ei taha. Arti on mulle praegu liga kallis.
Unustasin eile kaelarihma panna ja tulime nööriga sisse, sest ma ei jõudndu tallist läbi. Ukerdasin oma kingadega seal karjamaal. Poiss töllerdas väga normaalselt kaasa.
Trenn oli raske. Ma olin ise ikka liiga liimsit lahti seal seljas. Üldiselt töötas, aga kui iga asja üksikuna vaadata, siis ei olnud see nii hea midagi. Pidevalt vajus tempo ära ja sirgetel liikudes oli väga slaalomilaadne see asi.
Proovisime pikendada traavis ja sellega jäin enam vähem rahule tegelikult.
Galopis jalavahetused ei tulund eriti välja. Vahetas tagumised paarisammuse viivitusega.
Eks näis, mis nüüd saama hakkab...
On hetki, mida võime korrata...
Ja on kordi, millest mööda tormata...
Ei hooli,
Neist ei hooli...
Mälestusi täis on atmosfäär...
Vaatan häid, kuid halbu ma ei näe...
Ei hooli,
Neist ei hooli...
ülihää laul on see (8) . ja liis.. meil on hetkel põhimõtteliselt sama seis, kas lähevad või mitte..
ReplyDeleteOn...juhuslikult kuulsin samal ajal kui blogi kribasin :)
ReplyDeleteOh jah...tead ma kardan...meie mõlema pärast kardan.