"Fear is the highest fence."

Grenadaga sadulatta. Oli kah :) Ei tegelikult kõvasti parem kui eile. Töötasime koos korralikult. Endal oli paar korda ikka tordimaitse täitsa suus. Kurvides kippusin enne hobust minema (dunno kuidas asi nii oli). Saime ikka paika selle asja. Eest oli mõnus pehme - liikus mõnusalt kontaktiga kaasas ja oli hea sõita. Kavalettidel oli hea - sättis ise oma sammud korralikult. Tempoga väga jamama ei pidanud - natrukene vaatasin et me nüüd liiga hoogsalt peale ei sõidaks. Galopis ma ei oska öelda, kas oli hullem kui sadulaga (tempo, pikkus), aga seljas oli üllatavalt kerge olla. Tagasitulles traav oli küll väga üle käte ja lahmis oma jalgadega. Sadulata ei saa kergendades tempot maha kohe. Aga kokkuvõttes väga viis :)

Iffuga läksid asjad natukene nihu. Hirm on üks täitsa kole asi. Eriti kui "pisike" hobune peab üksi "suurt" ja karvast rebasepoissi kartma. Enne selgaminekut juba lippas oranž karvik üle karjamaa kauguste. Nii kui selga tõmbasin jooksis hobune suurte traavisammudega eemale. Ja värisesime terve trenni. Sammu tegime - hobune proovis seljaga vales suunas jäädes traavis minema minna. Ringa jalutas meiega natukene käekõrval. Poiss oli ikka täitsa soss omadega.
Vaikselt saime tehtud mõlemale poole ka suure ringi peal sammu lõpuks. Vahepeal ehmatas If hoopis mind - kergitas oma esiotsa, mis ei ole nüüd üldse kohe tore asi. Midagi katastroofilist ei olnud aga mulle kohe üldse ei meeldinud. Lõpuks tuli kuksil 20-30 minutit sammu ja väga pinges hobust, kes vaikselt hakkas rahunema. Rebane kolis ruunakoplisse ja mina tulin vabatahtlikult alla ära.
Mõlemad hobused jäid ööseks sisse.
Ja seda ka, et Ifful on eilsest nüüd uus sadul, millega sõidab. Täitsa hea on (y)

*Me is not normal..no-no-no*

*Back-on-track*

*^.^*

*Natukene oskame juba midagi*

*Sest et nii ma valinig...*