"Shoot for the moon. Even if you miss, you'll land among the stars."

Seljaga on hetkel OK. Seega praegu ei ole trennid halvasti mõjunud. Järgmine nädal käin spordiarsti juures ka veel ära. Siis on asi päris selge ja ootame 22. märtsi.

Ilmad on meeletu külmad olnud. Saksas jäi trenn ära, Kobratusse oleks täna saanud, aga kahtlen kõvasti, kas auto oleks üldse nõus olnud minu sinnavedamisega. Proovime homme. I promise!

Reedel juhtus, et nägin Ihaste bussis Annabeli ja siis tuli idee, et käiks ja vaataks ja sõidaks väheke.
Sattusin Tiia kuuesesse trenni. Hobustevalik ei olnud just suur ja lai. Leedi, Riina, Formel, Agra. Teadsin, et Annabel tahab Leedit, poni ma kiusama ei hakka ja Formeliga ma läbi ei saa.
Tere Agra seega!

Olid ajad, kui ta oli hobusemõõtu. Nüüd on täitsa poni, mis poni.
Trennijuurde tulles oli väga mõnus, et kokku kolm inimest. Ruumi oli. Maneežis oli hea soe sõita ka ja hobune toimis üle ootuste normaalselt.
I don't like to be rude aga praegu ma armastan meeletult nii Grenada kui Kaliifi sadualt. No ei olnud mugav. Ei saa öelda, et oleks hull, aga ei sobinud mulle see asi.
Tiiale suured tänud, et ta jaksas möliseda minuga. Õlad taha tüdruk!
Agra oli tõesti hea. Mitte kordagi ei olnud lahkarvamusi - ei jäänud seisma, ei tulnud rajalt sisse kui seal pidi sõitma, püsis säärte vahel. Ei olnud see Agra keda ma mäletan - eks me mõlemad oleme päris palju edasi arenenud. Poolringidel ja voltidel painutas kenasti. Paaril korral jäin ise sisemise ratsmega hoidma ja välimisele liiga vähe rõhku ja siis painutasime natukene üleliia - puhtalt minu viga. Peatustel jäi konkreetsusest puudu. Alguses tulid need lohisevad sammu sammud sisse. Viimasel korral oli aga vahe juba täitsa nähtav - traavist konkreetselt peatusse ja tagasi traavile. Rütmi stabiilusega oli nigelasti. Ise tundsin, et ei ole istakuga piisavalt toeks talle. Lõpupoole kui endal kindalm tunne oli siis sai natukene tagant rohkem peale sõita, aga ratsmesse sõitmisest loobusin - tervik ei olnud see, mis võiks olla ja Grega ei anna võrreldagi. Paar kroda pakkus ise, aga ei hakanud hoidma. Samas oli aktiivne ja hea.
Galopis liigub "poni" väga mõnusalt. Sammud tundusid ntukene lühikesed, aga samas oli rütm ja tempo ja oli hea. Pooringil kenasti reageeris säärtele. Mõlemast jalast tegime galopi sisse mõned hüppemoodi asjad (kuskil 40cm). Hüpe on hea. Samme ei saanud üldse klappima. Iga kord jäi mingi totakas pool sammu ja ajas mind niisama närvi seal. Alguses proovisin, et sõidan alla ja sealt, aga jubedalt ebamugav oli. Paremast jalast läksin kaugemalt ja oli tunduvalt parem mõte.
Võib ju mõelda, et nii väike takistus ja asi (mulle on seda öeldud, seega jah), aga kui juba väikestel ei saa asja klappima ja ei kontrolli ise, kas tahavd alla viia või kaugemalt minna, mis sa siis suurtel tegema hakkad. Lõpuga võis seega rahule jääda. Traav otsa - lõdvetsamisega oli probleeme - paar korda viis pea kergelt madalamaks ja puristas. Sammus parem.
Jalutasime antukene ja jätsin ta tekiga talli.
Üllatavalt mõnus oli. Vanas eas hakkab tü