Pages

Wednesday, February 16, 2011

“When one door closes, another opens;

But we often look so long and so regretfully upon the closed door that we do not see the one which has opened for us"


Ma tänan Kadi, Inderk, Mellu, Em. Teieta ei oleks ma seda valikut teha suutnud.
Kirjutasin täna kirja, et ma ei lähe selleks suveks Iirimaale. Miks? Sest et...

Sest et mul on parimad sõbrad ja parim ema maailmas. Vot sellepärast. Ja lõppude lõpuks...see, mis on suutnud nii kaua oodata...peab vastu veel selle ühe suve!
Tead B. ma ei tea, kas sa enam seda loed, aga ma soovin, et ma oleksin olnud sama tugev kui sina! Võttis ikka aega, enne kui ma kaks ja kaks kokku panin. Ma loodan südamest, et sa leiad selle, mida otsima läksid!

If poiss...see on nüüd siis meie suvi. Kas sa ise ka tead kui suure valiku vastu sa seisid? Aga sa olid sellest üle...sa olid lihtsalt sina. That'll do.

Ja see postitus tuli siia, sest...tunne on õgie. See, mis pidi tehtud saama saigi tehtud.
Ja homme ma lähen vanamutile külla...üle kolme aasta. Oh need vanad head ajad Saksas. Siis kui ma ei pidanud veel valima...


On raske olla täiskasvanute maailmas. Aga ikkagi...Em...ilma sinuta ei oleks ma seda teinud.

2 comments:

  1. Liiis! Tead kui õnnelik ma olen? Okei, natuke jama ka, seal Iirimaal oleks kindlasti lahe olnud..aga..kas nüüd on mingi õhkõrn lootus, et me sattume mingil moel Soome:)?

    ReplyDelete
  2. Õhkõrn lootus on. Samas...millega?...kellega? Ma kaldun arvama et me teeme suht kahekesi selle tripi. Et põrutame esimesel päeval kohe Ville ja Arti juurde ja siis mingi 2 päeva laseme seal telkidega ringi eks? Ja siis tagasitulles ma käin Satul külas ja ütleme Latele tere!
    Ma tahaks suve...ma tahaks, et kõik oleks korras.

    ReplyDelete