Blogi on tagasi lahtine, sest kuu aja jooksul ei ilmu siia nagunii midagi väga tarka.
Nimelt jõudsin eile Iffu juurde.
Alustades algusest siis karjamaal vaatas kui ilma imet. Kaks nädalat oli minust rahu saanud. Hobune nägi armsalt must välja. Saime puhastamise lõpuks enam-vähem sellesse konditsooni nagu ta nädalaid tagasi oli.
Sadula suhtes oli meisse roninud mingi kahtluseuss, seega esimese hooga astus külg ees minema. Lasin asja seedida vähekene ja teine katse õnnestus.
Olen unustanud mainida, et suulistega paranes meie probleem ka väga kiiresti. Loobusin delta kasutamisest ja hobune harjus väga kiiresti ära. Nüüd otsib kenasti ise juba suulist kui valjaid pähe panen, pea laseb ka alla.
Õues oli loomulikult sada asja vaja vaadata. Kokku olime kuskil 5-7 minutit kordel. Traavis hakkas poiss välja elama oma enargiaülejääke, tõmbas ennast natukene välja, minul oli korde otseloomulikult väga nõmedalt käes ja kokku saime ühe suure jama.
Kristiina võttis hobuse, Rinx andsi mulle telefoni, helistasin isale ja tunnikese hiljem pandi mulle traumas kips.
Parema käe viies sõrm on suht puru, neljandas mõra. Väike sõrm oli täitsa deformeerunud kujul. Kahe näd. pärast on kontroll ja kui ei kasva õigesse asendisse siis saan kruvid näppu.
Mina saan kuu aega puhata ja seedida. Ifi võiks keegi ikkagi liigutada, eks seda näeb.
Olge tublid ja ärge siis kuu ajaga mind päris ära unustage :) Eks ma käin neil külas ja siis kirjutan ikka midagi.
No comments:
Post a Comment